Eestlased peavad tähtsaimaks koduga seotud võlgnevusi

Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul paistis kodu ja eluasemega seonduva väärtustamine silma juba aasta tagasi läbi viidud uuringust. Toona selgus, et ka tõsiste rahaliste raskuste korral ei ole inimesed valmis oma kodu müüma ega ka näiteks soodsama vastu vahetama. "Teabekeskuse uuringud näitavad, et inimestele on kodu väga tähtis. Nii suuremate kui väiksemate võlgnevuste puhul peavad elanikud kõige olulisemaks tasuda eluasemega seonduvad arved ja koduga seotud võlgnevusi püütakse iga hinna eest vältida," ütles Maripuu.

Kui 89% elanikest tasuks rahalistesse raskustesse sattudes esmajärjekorras kommunaalteenuste võlgnevuse, siis võrdselt ligi pooled elanikest tegeleks esmalt laenukohustuste ja telekommunikatsiooniteenuste võlgnevusega (vastavalt 50% ja 48%).

Kodukulude, laenumaksete ja kommunikatsiooniteenuste eest tasumist peetakse tähtsaimaks igas elanike rühmas vaatamata elukohale, soole, vanusele, töökoha olemasolule, sissetulekute suurusele, rahaasjadega toimetuleku oskustele või rahaliste raskuste kogemisele.

Tähtsuselt järgmised on võlgnevused pereliikmetele, sugulastele, tuttavatele ja kiirlaenukontoritele. Vaid üksikud inimesed tunnistavad rahalisi raskusi kiirlaenuvõlgnevuste tagasimaksmisel. „Siin on ilmselgelt tegemist ühiskondliku tabuteemaga. Võlgnevusi ei taheta sageli tunnistada ka oma lähedastele, mis teeb võlgades inimeste aitamise eriti keeruliseks. Kuigi suurem osa elanikest väitis, et neil puudub kiirlaenudega isiklik kokkupuude, näitab statistika muud. Hinnanguliselt on Eestis kiirlaenude tagasimaksmisega hädas kuni 40 000 inimest, nende seas korduvvõlglased,“ nentis Maripuu.

Kui rahalised raskused tekivad, loodavad inimesed ennekõike oma lähedastele ja iseendale. 52% elanikest loodab võlgadesse sattudes pere, sugulaste ja tuttavate abile, 46% oma säästudele ja varale ning 19% oma sissetulekute kasvule, olles raskustes valmis otsima uut töökohta.

Maripuu tõdes, et pereliikmete ja iseenda usaldamine on jätkuv trend ning riigile, finantsasutustele ja kindlustusele loodavad vähesed. Olukorras, kus ei suudeta täita rahalisi kohustusi panga ees, oodatakse Maripuu sõnul abi eelkõige pangalt ning pereliikmetelt ja sõpradelt, kelle poole pöörduks häda korral võrdselt ligi pooled vastanutest. Sissetulekute jaotuses loodavad sugulaste abile pigem väiksema, pangale pigem keskmise ja suurema pere sissetulekuga inimesed.

Enamasti ei teki rahalised raskused üleöö. Kui inimene näeb, et ta ei suuda laenukohustust täita, on mõistlik kohe pangaga ühendust võtta. Mida varem probleemiga tegeleda, seda valutumalt see üldjuhul laheneb. „Vahel võib olla suur abi väga väikesest asjast, näiteks maksepuhkusest või maksekuupäeva muutmisest. Võimalusel tasub alati võlgujäämist ennetada, kui hiljem juba võlgnikuna püüda olukorda parandada,“ julgustas Maripuu inimesi pangalt nõu küsima ja probleeme ennetama.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aasta novembris läbiviidud uuringu „Elanike toimetulek rahaasjadega“ järgi saab valdav enamus Eesti elanikest (92%) oma rahaasjadega rahuldavalt või hästi hakkama. Viimase aasta jooksul oli rahalistes raskustes olnud 42% elanikest ja 7% tunnistas ka võlgnevusi. Uuringus osales 800 Eesti elanikku vanuses 16-aastat või vanemad.